Soome uus seadus annab tellijale võimu

Septembris muutub Soomes tellijavastutusseadus, mis kohustab töö tellijat nõudma tööpakkujalt selgitusi ärikeeldude ning maksetõrgete kohta, räägiti eile Suomen Tilaajavastuu Oy ja Kustutaja OÜ seminaril.

Piirkondliku haldusameti töötaja Joonas Heinilä selgitas, et tellija vastutuse seaduse eesmärk on luua ettevõtjate vahel aus konkurents. Veel peaks leping aitama järgida kollektiivlepingutingimusi ja tõrjuma varimajandust.

Seadus sätestab, et tellijal lasub kohustus enne lepingu sõlmimist nõuda selgitusi tulevase koostööpartneri maksekäitumise kohta, kontrollida, ega juhtival positsioonil oleval isikul pole ärikeeldu.

Seadus ei kehti FIE-le, vaid töövõtjale, kellel on omakorda töötajad. Seaduses on vaid kaks erandit, mil ettevõtjal ei lasu selgituskohustust: kui tööaeg kestab vähem kui 10 päeva ning kui tasu töö eest on väiksem kui 7500 eurot.

Ehituses leevendusi ei ole

Selgitamise kohustust ei kohaldata siis, kui tegemist on koostööga riigiga või kui koostööd on tehtud juba kaks aastat. Ehitusalal on aga ka neil juhtudel selgitamiskohustus.

Selgitamiskohustusega tuleb töövõtjal esitada töö tellijale andmed, millise kollektiivlepingu alusel töötaja töötama hakkab, tõend õnnetusjuhtumikindlustuse kohta, tõend pensionikindlustuse kohta, tõend, kas ettevõte on käibemaksuregistrisse kantud, tõend maksutõrgete puudumise või nende olemasolul tõend nende tasumise kohta.

Esitada tuleb kogu äriregistri väljavõte. Viimase puudumisel võib tellijat trahvida. Maksude maksmise tõendid tuleb firmal hankida nii Soomest kui ka Eestist, kui firmal on Y-tunnus. Tõendid peavad kehtima kogu töö tegemise ajal.

Selgitused tõlgitud ja säilitatud

Heinilä rõhutas, et Soomes töötades tuleb järgida Soome seadusi. Ei piisa, kui õnnetusjuhtumikindlustuse võtab firma ainult Eestist, vaid kindlustus tuleb sõlmida ka Soomes.

Andmete väljaselgitamise kohustus on Heinilä sõnul sama laiaulatuslik kui Soomes tegutsevale ettevõtjale, erinevusi Soome ja Eesti firmade vahel ei ole. Selgitused tuleb esitada tellijale arusaadavas keeles, seega tuleb näiteks Poolast pärit ettevõttel tõlkida selgitused Soome töövõtjale soome keelde.

Seadus annab ette ka kolm olulist tähtaega: selgitused tuleb tellijal välja nõuda enne lepingu sõlmimist ning selgitused ei tohi olla üle kolme kuu vanad. Pärast töö lõppu tuleb selgitusi säilitada vähemalt kaks aastat. Säilitama peab nii alg dokumendi kui ka tõlke.

Tellija ei ole kohustatud riigile selgitusandmeid uuesti esitama, kui uus leping sõlmitakse vähem kui 12 kuud pärast eelmist koostööd. Kui tellijal on põhjendatud kahtlusi, et lepingupartner on maksukohustusi rikkunud, võib töö tellija töövõtjalt uued selgitused nõuda.

Kui tellija ja lepingupoole vahel on sõlmitud pikem kui 12 kuu pikkune leping, peab tellijale esitama maksude tasumise tõendi ja pensionikindlustuse tõendi, et maksud on makstud.

Hooletustrahv kuni 50 000 eurot

Hooletustrahv on lepingukohane, mis tähendab, et ühele tellijale on võimalik teha trahv ka mitme lepingu kohta. Trahvi suuruse määrab lepingu suurus. Väikseim trahv, mis on määratud, on 800 eurot. Kõrgendatud hooletustrahv ehituses jääb suurusjärku 16 000–50 000 eurot. Kõrgeima trahvi saab määrata tellijale, kes on sõlminud lepingu ärikeeluga isikuga või kui on leping sõlmitud isikuga, kes hoiab süstemaatiliselt maksude tasumisest kõrvale.

Hooletustrahvi suuruse määrab töökaitseamet, tellija võib trahviotsuse kohta esitada apellatsiooni halduskohtule.

Ühe muudatusena on seaduses töötervishoiukindlustuse nõue. Seadus näeb ette, et töötervishoiukindlustus tuleb sõlmida Soomes. See tähendab, et Soome lähetatud töötaja tuleb saata Soome töötervishoiuarsti juurde kord aastas hoolimata sellest, kas Eesti firma on töötervishoiulepingu sõlminud Eestis. Firmal tuleb teha leping Soome arsti või perearstikeskusega.

Töötervishoiu korraldamine kehtib vaid palgalisele tööjõule. Kui inimene tegutseb üksi, ei ole tarvis töötervishoidu korraldada.

Saalis küsiti Tilajaavastuu töötajatelt, miks Soome maksuamet digiallkirjastatud dokumente ei aktsepteeri. Tilajaavastuu töö- taja Jani Syvähuoko selgitas, et digiallkirjastatud dokumente ei aktsepteerita lihtsal põhjusel – soomlastel ei ole süsteeme digidokumentide vaatamiseks.

Soome riik teeb järelevalvet igal aastal ja seejuures valitakse tähtsamad valdkonnad. Sel aastal on prioriteetsed valdkonnad logistika, tööstus ja ehitus. Ehitusalal tehakse ligi 9500 kontrolli aastas.